Ehitusjärgne kontrollmõõdistus võib enamikule meist visuaalse poole pealt välja näha kui geoalus ja tekitab tihti küsimusi, et miks tuleb tellida ja maksta samasuguse töö eest kaks korda. Tegelikult täidab ehitusjärgne kontrollmõõdistus teist eesmärki kui üldjuhul varasemalt tellitud ja teostatud geoalus. Kui topo-geodeetiline uurimustöö ehk geoalus mõõdistatakse ja joonestatakse eelkõige planeerimisfaasis ja on projekteerijale alusmaterjaliks asendiplaani ja korraliku projekti koostamisel, siis ehitusjärgne kontrollmõõdistus teostatakse peamiselt kohalikule omavalitsusele dokumentatsiooni otstarbel.

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus annab tõenduse kohalikule omavalitsusele, päästeametile või mis tahes muule instantsile, kes on menetlusega seotud, et valminud ehitis vastab algselt ehitusloa saanud projektile. Töö käigus kogutakse ka muuhulgas ehitusregistri tarbeks vajalik info (nurgapunktide koordinaadid, katuseharja kõrgus, tehnovõrkude paiknemine kinnistul).

Ehitusjärgse kontrollmõõdistuse käigus kasutame hoone mõõdistamiseks peamiselt elektrontahhümeeterit, GNSS RTK(GPS seade), laserskannerit ning ka nivelliiri. Peale mõõdistustöid valmib täpselt hetkeolukorda kajastav joonis, mis edastatakse tellijale .dwg, ja .pdf formaadis.

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus ei asenda nõutud teostusjooniseid. Omamaks kontrolli, et ehituse erinevas etapis ehitaja oma tööd vastavalt projektile teostab tuleb geodeedilt tellida teostusjoonis.